..................
ENTER ..............
ESILEHT ..............
RAADIO ..............
LINGID..................
..............LEKSIKON.....................TEGELASED..............
Iga muusikastiili seletuse järele olen pannud lühikese nimekirja mõnedest muusikalistest näidetest, mida huvilisel
kindlasti kuulata tasuks. Seda muusikat võib igaüks internetist ise otsida (vt.linkidest: RadioTerra), kuid
kes 30-sekundiliste näidetega rahuldub, leiab need kõik
AllBrazilianMusic leheküljelt (vastava muusikastiili
tutvustuse tagant seal) - sellelt leheküljelt valisingi siia kõige tähtsamad näited.
RIO DE JANEIRO
EI OLE Brasiilia pealinn!!! Aga Brasiilia kultuuri ja eriti veel muusika keskuseks võib seda küll nimetada. Kuigi
põhjapool asuva Bahia muusikud on Brasiilia muusikalukku lisanud rohkem elemente, on enamik kuulsust
ihkavaid muusikuid pidanud alustama oma karjääri just Rios. Ja Brasiilia pealinn on muide Brasķlia
(enam-vähem riigi keskel).
AXE
ülienergiline ning üsna kommertsliku suunaga muusika sai alguse Bahia osariigist umbes seitsmekümnendatel,
kuid muutus populaarseks alles üheksakümnendatel. Axé on segu brasiilia ja aafrika rütmidest ning popist ja
rokist ning selle stiili ainus eesmärk minu teada on inimesi tantsima panna. See stiil on suutunud end sisse
süüa isegi Bahia karnevalidesse ning võistleb seal üsna edukalt traditsioonilisemate muusikastiilidega.
Ega axé muusikaliselt eriti kõrgest klassist olegi, ning tihti on nende laulude sõnad mõne üksiku rea lõpmatu
kordamine. Nimi axé tuleb Bahias laialt levinud afrobrasiilia religioonist nimega Candomblé ning tähendab
kõikehõlmavat ning elule alguse andvat energiat; ma ei või siiski pead anda, et tegu on täpse seletusega, sest
usuasjades ma tegelikult eriti tugev ei ole. Kui see seletus aga õige on, siis on see nimi kindlasti ka õige koha
peal, sest axé muusika on tõeline energia kehastus… Kuigi ma ülalpool axé'd kommertsmuusikaks
tembeldasin, ei ole ta tavaline disko ning on Brasiilia muusika huvilisele kindlasti väärt kuulamist.
Axé'ga seoses vt ka 'trios electricos'. Uuema axé huvilistel tasub kindlasti meeles pidada need kolm nime:
Daniela Mercury, Ivete Sangalo, Margareth Menezes.
KUULA -
Daniela Mercury "O Canto da Cidade", "Trio metal", "Toda menina Baiana", "Terra festeira", "Musica
de rua";
Carlinhos Brown "A Namorada";
Timbalada "Agua mineral";
Araketu "Mal acustomado";
Olodum "Salvador nćo inerte";
Margareth Menezes "Abra boca e feche os olhos", Elegibo", Ifa, um canto pra subir";
Veel nimesid…: Ivete Sangalo, Banda Beijo, Banda Eva; E o Tchan, Ilź Aiyé;
BAIAO
Nagu nimigi mõnele reedab, on baićo Bahia osariigist pärit muusikastiil mis, nagu paljud Brasiilia stiilid, on
alguse saanud pidustuste ajal tantsitud tantsudest. Neljakümnendate alguses tõi Luiz Gonzaga selle
kurvakõlalise meloodiaga stiili Bahiast Riosse - Brasiilia muusika keskusesse - ning seal sai baićo
populaarseks ka teiste heliloojate seas. Gonzaga eeskujul võisid baićo omaks lisaks paljudele Bahia ümbruse
muusikutele ka mitmed kuulsamad Rios tegutsevad muusikud. Baićo esialgne instrumentatsioon koosnes
akordionist, basstrummist ja trianglist, kuid iga helilooja lisas stiilile oma ideed ning ajapikku kadus selline
kindel koosseis ära. Nüüdseks on baićo'd teistest sarnastest stiilidest veidi raskem eristada.
KUULA -
Luiz Gonzaga "A Danēa da Moda", "Baićo", "Sabiį", "Respeita Januįrio";
Elba Ramalho "A Letra I";
Maria Bethānia "Carcarį";
Gilberto Gil "Louvaēćo";
Egberto Gismonti "Baićo Malandro";
Caetano Veloso "Asa Branca";
Alceu Valenēa "Vem Morena";
BOSSA NOVA
sai alguse 1958.aastal mängis/laulis Joćo Gilberto linti Tom Jobimi loo "Chega de Saudade" ning seda hetke
loetaksegi bossa nova sünniks. Esimesele loole järgnesid varsti paljud teised - "Garota de Ipanema" (The Girl
From Ipanema), "Desafinado", "Ela é Carioca"…Tom Jobimi ja Joćo Gilbertot peetaksegi bossa nova
"isadeks" ning Joćo Gilberto väärib kindlasti ka bossa kuninga tiitlit (Jobim sai käe valgeks väga paljudes
erinevates muusikastiilides, kaasa arvatud klassikaline muusika; Gilberto aga keskendus oma karjääri jooksul
eelkõige bossale). Oma algusaastatel oli bossa üsna revolutsiooniline muusikastiil. Tollal laulsid populaarset
muusikat klassikaliselt koolitatud valju ooperihäälega lauljad, kuid järsku ilmus välja mingi kitarriga mehike
(Joćo Gilberto, muidugi), kes laulis imeliku vaikse ninahäälega ning mängis oma kitarril veidraid akorde ja
ebakorrapäraseid rütme. Sellest hoolimata sai bossast üsna kähku Brasiilia populaarseim muusikastiil. Mõne
aja pärast hakati bossat importima Põhja-Ameerikasse ning seal sai ta kohalike muusikute kaudu uue kõla.
Joćo Gilberto üksikust kitarrist ning tagasihoidlikust laulust sai Ella Fitzgeraldi või Frank Sinatra laulmas
täismõõdus jazzbändi taustal (mõnikord ka portugali keeles jubeda aktsendiga). Põhja-Ameerika
bossa-huviliste hulka mahuvad veel sellised nimed nagu Stan Getz, Herbie Mann, Charlie Byrd, Oscar Peterson,
Bill Evans, Coleman Hawkins, Cannonball Adderley, Chet Baker, Miles Davis, Sarah Vaughan and Gerry
Mulligan. Kõige õigem-ilusam-originaalsem on siiski Joćo ja Tomi bossa!!! :-) Keda huvitab bossa köögipool
ehk bossa taga peituv muusikateooria, võib võtta minuga ühendust meili teel. Olen kirjutanud ühe väikese
uurimustöö bossa eripärade kohta (harmoonia, rütm, instrumentatsioon), kuid siia ma seda küll üles panna ei
viitsi… (kes seda lugeda tahab, võib mulle meilata).
KUULA -
Joćo Gilberto "Chega de saudade", "Desafinado"
Quarteto Jobim-Morelenbaum (minu meelest parim hetkel tegutsev bossapunt) "Ela é Carioca",
"Agua de Beber", "Eu e o meu amor"
Tom Jobim "Anos dourados", "Agua de beber", "Fotografķa", "Wave", "Meditaēćo",
"Garota de Ipanema", "Desafinado", "Vivo sonhando", "Samba do avićo"
Nara Lećo "O Barquinho", "Samba de uma nota só"
Lisa Ono "Samba de verćo"
* - kõik ülalnimetatud lood on bossaklassika ning tegelikult võib kuulata neid lugusid vist pea ükskõik
kelle esituses.
BRock
sai alguse umbes samal ajal Tropicįlia stiiliga ning oli samuti see jõud, mis tõi elektrikitarrid Brasiilia
muusikasse. Roki asemel on stiili nimi Brock ehk BrasilRock, sest nagu paljud teisedki muusikastiilid oli, see
segu Brasiilia rahvamuusikast ning lääne rokist. Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate üks kuulsamaid
rokktähti Brasiilias - Raul Seixas - oli mõnede sõnul näiteks Elvis Presley ja Luiz Gonzaga (Brasiilia sambatäht)
segu. BRock kui stiil on tavalise mainstream-roki kõrval üsna populaarne siiani. Esimeste aastakümnete
jooksul oli Brock pooleldi protestimuusika (arvestades tollast poliitilist olukorda oli vist kõik muusika
protestimuusika…) ning loomult üsna eksperimentaalne. Kaheksakümnendatel hakkas Brock üha enam
kõlama nagu mainstream ning muutus amatöride muusikast proffide omaks. Sellegipoolest on stiil veel elus ja
populaarne ning jätkuvalt portugalikeelne.
KUULA -
(vanem BRock)
Raul Seixas "Ouro de Tolo"
Rita Lee "Ovelha negra"
Blitz "Vocź nćo soube me amar"
Lulu Santos "Tempos modernos"
Barćo Velmelho "Pro dia nascer feliz"
Titćs "Sonķfera ilha"
Paralamas do Sucesso "Oculos"
(uuem BRock)
RPM "Olhar 43"
Legićo Urbana "Serį"
Paralamas do Sucesso "Alagados"
Titćs "Comida"
Cazuza "Brasil"
Gabriel o Pensador "Tō feliz, matei o presidente"
Sepultura "Polķcia"
Skank "Garota nacional"
CHORO
kuigi choro juured ulatuvad kusagile 19.sajandi keskele, sai sellest korralik muusikastiil alles 20.sajandi
alguses. 'Chorar' tähendab portugali keeler 'nutma' ning choro tähendabki väga emotsionaalset ning tihtilugu
teatud kurbust väljendavat esitusviisi. Choro ongi mõnes mõttes rohkem esitusviis kui iseseisev muusikastiil,
sest ta ühendab endas väga palju erinevaid traditsioone (Euroopast pärit valss, menuett, polka, Argentiina
tango, erinevad Brasiilia muusikastiilid ning mõnikord isegi Aafrika muusika elemendid). Choro juured on ka
sügaval klassikalises muusikas ning tema rondo-vorm tuleb justnimelt sealt (tihti see kordub meloodia kurb
ning selle vahele põimitud erinevad rõõmsamad episoodid). Samuti võib chorot mängida Brasiilia rahvuslike
pillide asemel ka klassikalistel pillidel. Ometi ei saa chorot päris klassikalise muusika hulka lugeda, sest temas
on rohkem siiski seda määramatut Brasiilia kõla ning kõvasti mõjutusi ka jazzist. Bossa ilmumisega hakkas
choro vaikselt välja surema, kuid seitsmekümnendatel võtsid selle stiili jälle omaks mõned uuemad
sambamehed (näiteks Paulinho da Viola, Chico Buarque), kes sellele kaasaegsema kõla andsid, uute
stiilidega segasid ning uuesti populaarseks tegid.
KUULA -
Abel Ferreira "Corta-Jaca";
Arthur Moreira Lima "Apanhei-te Cavaquinho";
Orlando Silva "Carinhoso";
Paulo Moura "Lamentos";
Pixiguinha (enam-vähem chorokuningas või nii…) "Vou Vivendo";
Jacob do Bandolim "Noites Cariocas";
Waldir Azevedo "Brasileirinho";
Paulinho da Viola "Romanceando";
Hermeto Pascoal "Chorinho Pra Ele";
Guinga "Cheio de Dedos";
Heitor Villa-Lobos "Choro no.1"
FORRO
on veel üks Brasiilia tantsuga seotud pidustustest välja kasvanud muusikastiil. Kuigi forró oli olemas juba
kõvasti varem, sai see nimi ja stiil ajalukku jäädvustatud 1949.aastal Luiz Gonzaga loos "Forró de Mané Vito".
Forró on pärit Kirde-Brasiiliast (Bahia, Pernambuco, Paraķba…) ning tema esialgset kõla iseloomustab
eelkõige "pé de bode" ehk kaheksa bassiga Brasiilia rahvamuusikas levinud akordion. Nagu tavaliselt, jõudis
see stiil rändavate muusikutega koos Rio de Janeirosse ning sai sealsete muusikute hulgas populaarseks.
Lisaks Luiz Gonzagale on oma nime suurte tähtedega forró ajalukku jäädvustanud mees nimega Jackson do
Pandeiro, kelle esituses paljud forró-lood klassikaks said. Mõlemale mehele on praegused Brasiilia suuremad
staarid (muuhlgas näiteks Chico Buarque, Gal Costa, Chico Science, Zeca Pagodinho, Paralamas do
Sucesso, Gilberto Gil…) pühendanud lugusid või osalenud neile pühendatud albumites. Kuigi mulle endale
tundub, et forró kui popmuusika aeg sai ümber juba üsna kaua aega tagasi (viimaseid forró hitte paigitatakse
kusagile kaheksakümnendatesse…), ei ole see veel surnud stiil ning väärib kindlasti kuulamist koos pagode,
samba ja choroga.
KUULA -
Luiz Gonzaga "Forró de Mané Vito", "Derramaro o Gai"
Jackson do Pandeiro "Forró em Limoeiro", "Forró em Caruaru"
Tim Maia "Coroné Antonio Bento"
Clara Nunes "Feira de Mangaio"
Gilberto Gil "Quatro Cravos"
Gal Costa, Luiz Gonzaga "Forró Nśmero Um"
FREVO
on pärit umbes samast ajast ja piirkonnast kui forró. Frevo on kiire tantsumuusika, mis on kõlalt midagi marsi ja
polka vahepealset. Esimesed lindistused frevo nime all pärinevad juba 30-ndate algusest, kuid frevo kõrgaeg oli
viiekümnendatel, kui Nelson Ferreira "Evocaēćo no.1" sai Rio karnevalil populaarsemaks kui ükski
traditsionaalselt eelistatud samba või marchinha (marsilaadne rütmikas karnevalilugu). Sellest ajast peale
võtsid frevo üle ka teiste stiilide esindajad ning andsid talle igaüks omalt poolt midagi juurde. Frevot segasid
bossaga Tom Jobim ja Vinicius de Moraes, funkiga Gal Costa, Tropicįliaga Caetano Veloso ja Gilberto Gil;
nimekiri on pea lõpmatu, sest nii nagu iga Brasiilia muusik on lindistanud sambat ja bossat, on väga paljud
puutunud kokku ka mingi frevo versiooniga. Kuigi aja jooksul sai frevost stiil, mida oli uute lääne stiilidega hea
segada, kuulub ta oma algkujul siiski Brasiilia rahvamuusika valda ning on Alceu, Zé Ramalho, Geraldo
Azevedo, Lenine, Antōnio Nóbrega ja paljude teiste tõttu siiani elus.
KUULA -
Bloco Batutas de Sćo José "Frevo no.1"
Nelson Ferreira "Come e dorme"
Marcos Valle "Pelas ruas do Recife"
Gilberto Gil "Frevo rasgado"
Gal Costa "Festa do interior"
Maria Bethānia "Frevo no.1 do Recife"
Chico Buarque "Frevo"
Lenine "Bom danado"
Alceu Valenēa "Chego jį"
MANGUE BEAT
Sai alguse Penambuco osariigist, kus sellised pundid nagu Chico Science & Naēćo Zumbi, Mundo Livre S/A,
ja Mestre Ambrósio hakkasid 90-ndate alguses kohaliku rahvamuusikaga kokku segama uuemaid
rahvusvahelisi muusikastiile (hiphop, elektrooniline muusika, räpp…). Manguebeat ei olnud lihtsalt muusikastiil,
temast tehti mingil määral isegi maailmavaade manifestiga "Caranguejos com Cérebros" (Ajudega krabid -
selle sisu ma väga hästi ei tea, aga üksikuid lõike olen lugenud ning erilist muljet see mulle ei jätnud), aga
sellega kaasas käivat muusikat tasub hiphopi ja elektroonikahuvilisel kindlasti kuulata; niisama Brasiilia
muusika huvilisel ka.
KUULA -
Chico Science & Naēćo Zumbi "Computadores Fazem Arte", "Rios, Pontes e Overdrives",
"A Cidade", "Macō";
Mundo Livre S/A "Livre Iniciativa", Quem Tem Bit Tem Tudo";
Mestre Ambrósio "Se Zé Limeira Sambasse Maracatu";
PAGODE
on samba väiksemamõõduline versioon. Kui karnevalisamba ühendab endas vaid "trummiosakonnas" juba
sada kuni kolmsada mängijat, siis pagode jaoks piisab cavaquinhost (väike neljakeeleline kitarr) ja lauaservast,
millele rütmi koputada. Pagode on sambalaadne lõbus tantsumuusika, mida mängiti väiksematel aiapidudel
rahva lõbustamiseks. Seitsmekümnendatel lindistas Beth Carvalho esimesena pagode muusikat plaadile ning
kuna selle lihtsus ning samas lõbus meeleolu köitis Brasiillasi, sai sellest kiiresti populaarne ning hästimüüv stiil.
Beth Carvalhole liskas võtsid pagode omaks Clara Nunes, Alcione, Martinho da Vila ning ilmus välja pagode
spetsialist Zeca Pagodinho. Pagode kõrgaeg oli kaheksakümnendatel, kui pea iga uus pagode-hitt müüs üle
saja tuhande eksemplari. Mida aeg edasi, seda kommertslikumaks muutub pagode ning järjest vähem
ostujõuliseks muutub pagode tõeline sihtgrupp, Brasiilia vaesem inimene. Ometi on pagode hetkel üks
populaarsemaid rahvamuusika stiile Brasiilias ning suudab üsna hästi võistelda ka uuema popmuusikaga.
KUULA -
Beth Carvalho "Coisinho da Pai", "Fogo de saudade", "1800 colinas", "Quem de nós",
"O nosso amor"
Zeca Pagodinho "S.P.C.", "Posso até me apaixonar"
* nojah, tegelikult võib neilt kahelt kuulata pea ükskõik mida, sest teistesse stiilidesse nad oma nina eriti ei topi…
SAMBA
TROPICALIA
Caetano Veloso ise on Tropicaliat seletanud selliste sõnadega: "veidi šokeeriv… Me mõtlesime välja uusi asju,
mille käigus läksid kasutusele elektrikitarrid, vägivaldne luule, halb maitse, traditsionaalne Brasiilia muusika…
mass, madalama klassi popmuusika, kitš, tango, Kariibi muusika, ronk'n'roll… ning samuti meie avant-garde või
tõsine muusika." Tropicįlia stiil kestis vaid 1967-69, kuid pööras Brasiilia muusikamaailma igaveseks
pahupidi. See stiil oli eelkõige mõeldud sotsiaalse ja poliitilise kriitika kandjaks ning sellega sai ta ka hästi
hakkama. Caetano Veloso ja tema peamine kaaslane, Gilberto Gil, pandi 1968/9 valitsuse poolt algul vangi
ning saadeti siis eksiili. Ometi sisaldavad paljud Tropicalia ajal valminud laulutekstid praegugi väga
ajakohased mõtteid. Muusikalises mõttes on Tropicalia tihtilugu isegi kole (Caetano Veloso:"Tropicalia on
bossa nova vastand.") Tropicalia kui muusika võib olla aegajalt üsna raskestikuulatav stiil, kuid kes laulude
sõnu mõistab, vaatab sellele hoopis uue pilguga. Teravale kriitikale lisaks tõi Tropicalia Brasiilia
traditsionaalsesse muusikasse palju uuendusi; muuhulgas näiteks elektrikitarrid, mille vastu rahvas esialgu
isegi protestimarsse korraldas (vaata, kui tähtis võib ühele rahvale nende oma muusika olla!).
KUULA -
Caetano Veloso "Alegria, alegria", "Tropicalia", "Superbacana", "E proibido proibir"
Gilberto Gil "Bat macumba", "Geléia geral", "Marginalia 2"
Gal Costa "Divino, maravilhoso", "Nćo identificado", "Mamće, coragem"
Tom Zé "Sćo Sćo Paulo", "Parque industrial"
Os Mutantes "Panis et circensis"
TRIO ELECTRICO
kuuekümnendate paiku ilmus karnevalirongkäikude hulka uus atraktsioon nimega trio electrico. Trio electrico oli
veoauto peale ehitatud väike lava ja bänd sellel mängimas tantsumuuskat elektrikitarride ja vokalisti saatel.
Sellistelt liikuvatelt lavadelt on oma karjääri alustanud väga paljud kuulsad Brasiilia muusikud; eriti Bahia
osariigist, sest trio electrico sai alguse just sealt. Sellele nähtusele võlgnevad tänu näiteks sellised artistid nagu
Cįssia Eller ja Daniela Mercury…
Copyright © kris365 2002
