Windows XP installeerimine

Win XP installeerimise esimene etapp—tekstifaas (sissejuhatus & märkused):

Mida Sul on vaja, et teostada Win XP installeerimist:

• disketiseade (kui Sul on aga CD/DVD ROM seade, millelt Sa saad teostada alglaadimist, siis ei ole seda vaja);
• kõvaketas, mis võib Sul olla mitmel kujul:
  
  1) formaatimata (vormindamata; 'format' - ümbervormindamine/formaatimine) ja partitsioonideta ehk siis uus kõvaketas või siis eelnevalt puhtaks tehtud kujul,
  2) juba olemasoleva Win 98 või muu opsüsteemiga,
  3) juba olemasoleva Win XP opsüsteemiga ja Sa soovid seda ümber installida,
  4) ta on mingi muu opsüsteemiga ja Sinu kõvaketas on kas partitsioonidega (partitions) või siis ilma nendeta (Sinu kõvaketas omab ainult ühte partitsiooni —C: partition'i).
  Ka võib Sul olla mitu kõvaketast ja RAID kontroller või siis SCSI-kasutajaliides, aga sellest siin juttu ei tule...
  Kõvakettal peab olema vaba ruumi vähemalt 1,5 GB;
  
  
• CD või DVD ROM seade (tänapäeval uuemates arvutites saab teostada alglaadimist ka nendelt seadmetelt aga kel seda teha ei saa, siis peab tal olema ka disketiseade ja ta peab sel juhul tegutsema alguses natuke teistmoodi, sellest tuleb kohe ka juttu) ;
• klaviatuur;
• hiir;
• SVGA monitor;
• võrgukaart, modem ehk siis Internetiühendus;
• ja loomulikult ka Windows XP installeerimise CD plaat (kui Sa oled kogemata omandanud piraatse Win XP CD plaadi, siis käib temaga see asi täpselt samamoodi...; sel juhul lisan hiljem selle kohta ka täiendavad märkused!).

 

---

MÄRKUS! Juhul kui Sinu CD-ROM seade ei toeta alglaadimist, siis loe enne veel läbi kohe alljärgnev osa (üldiselt toetavad kõikide uuemate kompuutrite CD-ROM ja DVD seadmed seda alglaadimist; seega kui Sul on oma CD-ROM seadmega kõik korras, siis jäta see osa siin vahele ja vajuta siia!):

Kuidas teha kindlaks, et kas Sinu CD-ROM seade toetab alglaadimist või ta ei tee seda?

Kõige lihtsam viis selle kindlakstegemiseks on seda proovida oma olemasoleva Win XP installeerimise CD plaadiga. Pane see Win XP CD plaat oma CD ROM seadme sahtlisse ja käivita kompuuter või kui ta juba töötab, siis tee tema ümberlaadimine ehk restart (nupp Start, siis Turn Off Computer ja siis Restart).

NB! Kontrolli enne, et kas Sinu CD/DVD seade on arvuti BIOS'is seatud ikka nii et ta oleks alglaadimise esmaseks seadmeks—loe sellest siit.
Kui kõik on korras, siis ilmub algul ekraanile järgmine kiri "Press any key to boot from CD" ja kui Sa seejärel vajutad suvalist klahvi oma klaviatuuril (nt tühiklahvi), siis peab toimuma kompuutri laadimine CD plaadilt ning ilmub järgmise kirjaga ekraanipilt: "Setup is inspecting your computer's hardware configuration". Siis ilmub aken kirjaga "Windows Setup" ja lõpuks peab ilmuma uus ekraanipilt, kus pakutakse järgmisi menüüpunkte/valikuvõimalusi:

a) Win XP installimine või
b) tema parandusinstallimine või siis
c) minemist taastamiskonsooli.

Kui kõik on korras, siis loe edasi alapealkirjast "Ettevalmistused Win XP installimiseks"—vajuta siia.

Kui aga Sinu CD-ROM seade ei toeta alglaadimist, siis ilmub ekraanile kiri: "Press any key to boot from CD" ja kui Sa seejärel vajutad suvalist klahvi aga midagi ei juhtu, st ilmub jälle seesama kiri "Press any key to boot from CD", siis Sinu CD ROM seade kas:

a) ei toeta alglaadimist või
b) ta ei ole Sinu kompuutri BIOS'is pandud esmaseks alglaadimise seadmeks või
c) tal on mingi füüsilide või programne viga...


Mida sel juhul teha?

Kõigepealt kontrolli, et kas Sinu arvuti BIOS/CMOS Setup`is on ikka valitud alglaadimise seadmeks CD-ROM seade!
(loe seda hoolikalt, sest seda BIOS Setup`it võib Sul ka tulevikus vaja minna ja mitte ainult alglaadimise seadme valimiseks!):


Mis on BIOS?

BIOS'i (Basic Input/Output System) peamiseks funktsiooniks on kompuutri ettevalmistamine selleks, et teisi tarkvaraprogramme, mida hoitakse meediaseadmetel (kõvakettad, CD plaadid ja disketid), saaks laadida, käivitada ja nendega töötada. Kui Sa käivitad oma kompuutri, siis algul laetakse just seesama BIOS ja alles pärast teda operatsioonisüsteem. Seega võib Sinu uus kompuuter olla algul ilma opsüsteemita (opsüsteem on selleks, et Sa saaksid oma kompuutrit kasutada, st kirju kirjutada, musat kuulata, Internetis pornot vahtida, dokumente luua, filme vahtida, uusi programme installida jne, jne...) aga BIOS peab olema, sest ilma temata ei saa Sa oma kompuutrit üldse käivitada.
Vastupidine näide, oletame, et Sul kompuutris täiesti töökorras operatsioonisüsteem, aga BIOS väljub rivist, siis sel juhul Sa ei saa oma opsüsteemile lihtsalt ligi, sest kompuuter ei käivitu...
BIOS hoiab enda mälus informatsiooni kõikidest Sinu kompuutri sisemistest (emaplaat, mälu, protsessor, emaplaati integreeritud audio ja videokaart jne) ja välimistest (monitor, hiir, klaviatuur, audio ja videokaart jne) seadmetest aga ka infot Sinu kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta jne...
BIOS asub väikeses eraldi kiibis (tänapäeval põhiliselt flash mälus), mis on paigaldatud Sinu arvuti emaplaadile (süsteemiplaat ehk peaplaat). Kompuutri BIOS'i saab ka uuendada ja kui ta väljub rivist, siis saab teda ka asendada, näiteks kui Sa uuendad oma protsessorit või kõvaketast, siis võib juhtuda, et Sinu BIOS ei ühildu nendega, seega tuleb Sul teda uuendada. BIOS'se toodetakse mitmete firmade poolt aga kui Sul on vaja uuendada oma BIOS'i, siis tuleb Sul minna oma emaplaadi tootjafirma kodulehele mitte aga BIOS enda tootjafirma kodulehele ja otsida sealt uusim BIOS versioon...
Kui Sa sisened BIOS'i, siis saada Sa seal muuta oma kompuutri seadeid ja likvideerida konflikte.
Neid BIOS'ide tootjaid on üsna mitu kuid kõige levinumad on firma Ami poolt toodetavad AMIBIOS ja firma Award/Phoenix AWARDBIOS oma versioonidega. Üldiselt on nad aga üsna sarnased ja ka nendesse sisseminek on ka enam-vähem ühetaoline...
Kui Sa käivitad oma kompuutri või teed tema ümberlaadimise, siis kohe algul kui on lõppenud kompuutri enesetestimine, ilmub ekraani alla või ülaossa kiri, mis lubab minna vajaduse korral BIOS Setupisse. Näiteks võib see kiri välja näha selline: Press DEL to enter SETUP.
Seega tuleb Sul kohe kompuutri käivitamise või ümberlaadimise alguses vajutada kiiresti üldjuhul klahvi < DELETE> ja seejärel satud Sa sinna vajalikku BIOS Setup aknasse, kus saab määrata oma alglaadimise seadme, näiteks CD-ROM seadme. Kuid on ka teisi mooduseid oma alglaadimise seadme vahetamiseks, näiteks AMIBIOS versiooni 1.45 puhul tuleb kohe alglaadimise ajal vajutada klahvi <F11> (vastav kiri ilmub ekraanile) ja siis satutakse kohe menüüsse, mis lubab vahetada alglaadimise seadet, seega BIOS'isse ei ole vajagi siseneda. Aga näiteks IBM osade kompuutrite puhul tuleb kohe pärast kompuutri restarti või käivitamist vajutada klahvi <F12> ja seejärel saame ilmuvast menüüst valida oma alglaadimise seadme. Osadel kompuutritel saab BIOS'i siseneda mingi funktsiooniklahvi abil (nt <F1>, <F2> jne...).
Kui Sa oled sisenenud sellesse BIOS Setup aknasse, siis satud Sa algul kohe tema peamenüüsse ja antud menüüs saad Sa liikuda ning vajalikke käske/menüüpunkte valida ainult oma klaviatuuri abil. Näiteks saad Sa valida noolklahvidega menüüpunkte ja klahvi <ENTER> abil saad siis seejärel siseneda antud menüüpunkti aknasse; klahv <F10> salvestab meie tehtud muudatused ja Sa väljud BIOS Setup'ist; klahviga <Escape> väljume ilma muudatuste salvestamiseta või siis väljume tema abil mingist menüüpunkti aknast ning jõuame tagasi peamenüüsse jne; kõik need juhised on iga akna allosas.
Kõik need menüüd/käsud ja klahvid olenevad Sinu emaplaadi BIOS tootjafirmast ja BIOS Setup versioonist aga üldpõhimõte jääb ikkagi samaks!
Nüüd otsi sealt peamenüüst nooklahvide abil ülesse menüüpunkt BIOS Features SETUP või siis Advanced BIOS Features või midagi taolist ja vajuta klahvi <ENTER>. Sind viiakse järgmisse aknasse, kus otsi jälle noolklahvide abil ülesse rida Boot Sequence või siis First Boot Device või siis 1st Boot Device (esimene laadimisseade) ja vaata, et kas seal on märgitud CD-ROM device.
Kui seda ei ole, siis vali oma klaviatuuri +/- klahvide abil CD-ROM seade (võib olla ei olegi Sul seal seda võimalust, siis on kohe asi selge, et Sinu CD ROM seade ei toeta alglaadimist...) ja vajuta klahvi <Esc>, et minna tagasi peamenüüsse. Lõpuks vajuta klahvi <F10>, et oma muudatused salvestada ja väljuda BIOS Setup'ist.
Seejärel pane oma Win XP installeerimise CD-plaat arvuti CD-ROM seadme sahtlisse ja tee oma kompuutri restart/ümberlaadimine.
Kui kõik on korras, siis ilmub algul kiri "Press any key to boot from CD" ja kui Sa seejärel vajutad suvalist klahvi oma klaviatuuril (nt tühiklahvi), siis peab toimuma kompuutri laadimine CD plaadilt ning ilmub järgmise kirjaga ekraanipilt: "Setup is inspecting your computer`s hardware configuration". Siis ilmub aken kirjaga "Windows Setup" ja lõpuks peab ilmuma uus ekraanipilt, kus pakutakse järgmisi menüüpunkte/valikuvõimalusi: a) Win XP installimine või b) tema parandusinstallimine või siis c) minemist taastamiskonsooli.
Kui aga Sinu CD-ROM seade ei toeta alglaadimist, siis ilmub ekraanile kiri: "Press any key to boot from CD" ja kui Sa seejärel vajutad suvalist klahvi aga midagi ei juhtu, st ilmub jällegi seesama kiri "Press any key to boot from CD", siis Sinu CD ROM seade ei toeta alglaadimist...
Sel juhul loe kohe siit edasi.

Kui Sinu CD ROM seade ei toeta alglaadimist, siis tuleb Sul eelnevalt Microsoft'i saidist laadida alla Windows XP Setup Boot Disks programmike (WinXP_EN_PRO_BF.EXE või siis WinXP_EN_HOM_BF.EXE), mis aitab Sul luua 6 disketist koosneva komplekti ja millede abil saad Sa siis käivitada oma kompuuutri ning teha oma CD ROM seadme alglaadimisvõimeliseks ehk siis installeerimisvõimeliseks. See käivituskomplekt laeb automaatselt õiged draiverid, mis lubavad juurdepääsu CD-ROM kettaseadmele ja seega ka uue Win XP installeerimisele (Setup'ile). Seega peab Sul olema 6 disketti, lae see programmike Internetist alla ja käivita ta.

NB! Sul tuleb alla laadida just oma installitava Win XP versioonile sobiv Windows XP Setup Boot Disks programmike, sest mõlemale versioonile on ette nähtud eraldi programmike!

• Win XP Home Edition'i jaoks tipi Google otsingukasti Windows XP Home Edition Utility: Setup Disks for Floppy Boot Install või siis WinXP_EN_HOM_BF.EXE (või lihtsalt rida Windows XP Setup Boot Disks)
• Win XP Pro jaoks tipi Google otsingukasti Windows XP Professional Utility: Setup Disks for Floppy Boot Install või siis WinXP_EN_PRO_BF.EXE (või lihtsalt rida Windows XP Setup Boot Disks)

Kui Sa oled ta alla laadinud, siis ei ole teda vaja installeerida vaid tee sellel allalaetud failil 2 x hiireklõps ja algul ilmub selline MS DOS emulatsiooniaken (Juhul kui mõne pisipildi asemel on tühi ristkülik/ruut, siis klõpsa oma brauseriaknas üleval tõõriistaribal nuppu Refresh või Reload):




Nüüd vajuta klahvile < a > ja kui vaja, vajuta ka klahvile < ENTER >, seejärel peab ilmuma jägmine aken:




Seejärel sisesta oma esimene diskett disketiseadmesse ja vajuta suvalist klahvi, näiteks < ENTER > ja siis oota kuni esimesed andmed kopeereitakse disketile, kui valmis, ilmub järgmine aken:




Pane nüüd jägmine diskett diketiseadme sahtlisse ja vajuta < ENTER > ja nii edasi seni kuni kõik 6 disketti on valmis...

NB! Ära siis unusta ka igale disketile kirjutada pealkiri ja tema järjekorra number!

Nüüd tulevikus kui Sul on vaja installeerida oma Windows XP'd, siis pane selle komplekti diskett nr 1 oma disketiseadme sahtlisse ja käivita kompuuter ning siis tegutse vastavalt ekraanile ilmuvate juhiste järgi. Kui valmis, siis saad Sa oma Win XP installimise CD plaadi panna CD-ROM seadmesse ja alustada opsüsteemi installeerimist...

---

 

Ettevalmistused Win XP installimiseks:

Nüüd olenevalt sellest, et mismoodi Sa soovid seda installeerimist teostada, tuleb Sul ka vastavalt tgutseda:

• Kui Sa installid Win XP opsüsteemi esmakordselt oma kompuutrisse (uude kompuutrisse või uuele tühjale kõvakettale või siis asendad oma vana Win 95/98/98SE/ME opsüsteemi Win XP-ga), siis kõigepealt kontrolli, et kas Sinu arvuti ikka vastab sellistele nõudmistele mis on vajalikud Win XP installimiseks.
  Kui Sa installeerid oma arvutisse Windows XP, siis peab Sinu arvuti omama järgmisi parameetreid:
  
  1) kompuuter peab olema protsessoriga, mille kiirus on vähemalt 300MHz,
  2) mälu (RAM) peaks olema vähemalt 128MB,
  3) kõvakettal peab olema vaba ruumi vähemalt 1,5 GB (parem kui on 2GB),
  4) peab olema Super VGA(800x600) või kõrgema resolutsiooniga videokaart ja monitor,
  5) CD-ROM või DVD seade;
  Tänapäeva uued kompuutrid omavad kõiki neid parameetreid ja on tegelikult palju võimsamad...;
  
  
• Võiksid kontrollida ka seda, et kas Sinu kompuutri seadmed ja tarkvara ikka ühilduvad Win XP-ga. Üldiselt peaksid viimasel ajal väljalastud programmid ja seadmed kõik ühilduma ka Win XP-ga, aga üle kontrollimine ei ole liiaks ja kindlasti tuleb seda teha siis, kui mingi seadme või programmiga tekivad pärast Win XP installimist probleemid. Sel juhul külasta oma kompuutri riistvaraseadmte ja programmide kodulehti ning uuri nendest, et kas ei ole saadaval uuemaid draivereid (seadmetele) ja et kas programmid ikka ühilduvad Windows XP-ga.
  
  
• Kui Sa installid uuele või tühjale kõvakettale, siis probleeme ei ole, aga kui Sa soovid teha oma Win XP ümberinstalleerimise või siis asendada oma vana Win 98 või mingi muu opsüsteem uue Win XP'ga, siis arvesta sellega, et kõik Sinu eelmised programmid ja andmed lähevad kaduma!
  Seega kui Sul on tähtsaid andmeid, siis katsu need põletada CD/DVD - plaatidele või siis salvestada diskettidele (tekstifailid). Kui Sul on kõvakettal mitu partitsiooni (Peapartitsioon ehk Primary partition ja Laiendatud partitsioon ehk "Extended partition") ja mitu virtuaalset ehk loogilist ketast sellesama laiendatud partitsiooni sees, siis saad Sa oma tähtsad andmed kopeerida C: kettalt üle nendele loogilistele ketastele ja seega nad säilitada. Et kindlaks teha, et kas Sul on neid loogilisi kettaid, tee selleks lihtsalt oma töölaual ikoonil My Computer 2x hiireklõps ja seal avatavas aknas näed Sa kohe, et mitu partitsiooni Sinu kõvakttal on:
  
  
  
  
  Nagu ülalt pildilt näha on, siis omab see kompuuter ühte kõvaketast ja see ketas on jaotatud neljaks osaks ehk regiooniks (C:—see on siis peapartitsioon ehk "Primary partition";
  D:, E: ja F: on aga loogilised kettad, mis on loodud laiendatud partitsiooni sisse (Extended partition'i sisse), kusjuures opsüsteem on siin installitud C: partitsiooni , seega võid Sa oma vajalikuds andmed kopeerida kas siis D:, E: või F: loogilisele kettale. Aga seejuures ei tohi Sa sel juhul teha oma Win XP installimisel uut kõvaketta formaatimist ('format' - ümbervormindamine/formaatimine) ega ka partitsioneerimst (ümber võib siiski jaotada aga seda ainult nende partitsioonide puhul, mis on tühjad ning sedagi peab tegema tähelepanelikult), vastasel juhul lähevad andmed ikkagi kaduma. Ja installi siis Win XP oma C: kettale!
  Kui Sa ostad uue kõvaketta või kui ostad uue arvuti, siis ongi kõvakettal või luuakse vaikimisi temale opsüsteemi installimise käigus ainult üks partitsioon (C: "ketas/regioon") ja sinna lähevad ka siis nii opsüsteem ise kui ka Sinu poolt hiljem lisatud programmid/andmed;
  
  
• Kui Sul on juba Win XP olemas ja Sa soovid ta lihtsalt puhtalt ümber installeerida, siis sel juhul kui Sul on olemas mitu virtuaalset/loogilist ketast, siis andmed säilivad kõikidel ketastel välja arvatud C: kettal . Säilib ka Sinu My Docyments kaust koos oma sisuga, aga sel juhul tuleb Sul teha nn in-place ümberinstall ehk installida Win XP tema vaikimisi kettale (C:) ja kausta (C:\Windows) ehk siis sinnasamasse, kuhu tavaliselt installitakse Windows XP;
  
  
• Kui Sa aga soovid enne installimist kõik oma vanad andmed hävitada ja kõvaketta täiesti puhtaks teha, siis saad Sa seda teha juba Windows XP installeerimise käigus;
  
  
• Otsi välja kõikide oma olemasolevate seadmete (printeri, videokaardi, helikaardi, TV-tüüneri, skänneri, monitori, modemi, võrgukaardi, emaplaadi jne) draivereid sisaldavad CD-plaadid ja disketid juhul kui need Sul alles on ning kui Sa nad ülesse leiad. Arvesta ka sellega, et osadel arvutitel on video, heli ja muud vidinad integreeritud emaplaati ja sel juhul ei ole Sul neid draivereid kohe vaja. Hiljem saad Sa siis neid ja puuduvaid draivereid alla laadida juba Internetist vastava seadme tootja kodulehelt...;
  
  
• Kontrolli, et kas Sinu BIOS Setup'is on alglaadimise esimeseks seadmeks valitud CD-ROM seade ja kas Sinu CD-ROM seade toetab ikka alglaadimist CD-plaadilt.
  
  Kuidas seda teha:
  
  Kui Sa käivitad oma kompuutri või teed tema ümberlaadimise, siis kohe algul kui on lõppenud kompuutri enesetestimine, ilmub ekraani alla või ülaossa kiri, mis lubab minna vajaduse korral BIOS Setupisse.
  Näiteks võib see kiri välja näha selline: Press DEL to enter SETUP. Seega tuleb kohe kompuutri käivitamise või ümberlaadimise alguses vajutada kiiresti üldjuhul klahvi < DELETE> ja seejärel satume me sinna vajalikku BIOS Setup aknasse, kus määrame siis oma alglaadimise seadme, näiteks CD-ROM seadme. Kuid on ka teisi mooduseid oma alglaadimise seadme vahetamiseks, näiteks AMIBIOS versiooni 1.45 puhul tuleb kohe alglaadimise ajal vajutada klahvi <F11> (vastav kiri ilmub ekraanile) ja siis satutakse kohe menüüsse, mis lubab vahetada alglaadimise seadet, seega BIOS`isse ei ole vajagi siseneda. Aga näiteks IBM osade kompuutrite puhul tuleb kohe pärast kompuutri restarti või käivitamist vajutada klahvi<F12> ja seejärel saame ilmuvast menüüst valida oma alglaadimise seadme.
  Kui Sa oled sisenenud sellesse BIOS Setup aknasse, siis satud Sa algul kohe tema peamenüüsse ja antud menüüs saad Sa liikuda ja vajalikke käske/menüüpunkte valida ainult oma klaviatuuri abil (näiteks noolklahvidega saad valida menüüpunkte ja klahvi <ENTER> abil saad siis siseneda antud menüüpunkti aknasse; klahv <F10> salvestab meie tehtud muudatused ja väljub BIOS Setup'ist, klahviga <Escape> väljume ilma muudatuste salvestamiseta või siis väljume tema abil mingist menüüpunkti aknast ning jõuame tagasi peamenüüsse jne; kõik need juhised on iga akna allosas). Need menüüd/käsud ja klahvid olenevad Sinu emaplaadi BIOS tootjafirmast ja BIOS Setup versioonist aga üldpõhimõte jääb ikkagi samaks!
  Nüüd otsi sealt peamenüüst nooklahvide abil ülesse menüüpunkt BIOS Features SETUP või siis Advanced BIOS Features või midagi taolist ja vajuta klahvi <ENTER>. Sind viiakse järgmisse aknasse, kus otsi jälle noolklahvide abil ülesse rida Boot Sequence või siis First Boot Device või siis 1st Boot Device (esimene laadimisseade) ja vaata, et kas seal on märgitud CD-ROM device. Kui seda ei ole, siis vali oma klaviatuuri +/- klahvide abil CD-ROM seade ja vajuta klahvi <Esc>, et minna tagasi peamenüüsse. Lõpuks vajuta klahvi <F10>, et oma muudatused salvestada ja väljuda BIOS Setup'ist.
  Seejärel pane oma Win XP installeerimise CD-plaat arvuti CD-ROM seadme sahtlisse ja tee oma kompuutri restart/ümberlaadimine.
  Kui kõik on korras, siis ilmub algul kiri "Press any key to boot from CD" ja kui Sa seejärel vajutad suvalist klahvi oma klaviatuuril (nt tühiklahvi), siis peab toimuma kompuutri laadimine CD plaadilt ning peab ilmuma uus ekraanipilt, kus pakutakse järgmisi menüüpunkte/valikuvõimalusi:
  
  a) Win XP installimine või
  b) tema parandusinstallimine või siis
  c) minemist taastamiskonsooli.
  
  Kui aga Sinu CD-ROM seade ei toeta alglaadimist, siis ilmub ekraanile kiri: "Press any key to boot from CD" ja kui Sa seejärel vajutad suvalist klahvi aga midagi ei juhtu, siis Sinu CD ROM seade ei toeta alglaadimist.
  Kui aga Sinu CD-ROM seade ei toeta alglaadimist, siis loe ülevaltpoolt seda, et mida sel juhul teha tuleks.
  
  
• Turvalisuse seisukohalt:
  
  1) Katkesta Internetiühendus, st tiri oma modemi toitekaabel elektripistikust välja;
  2) Täiendavalt: neile kel on juba opsüsteem paigaldatud ja see ikka veel funktsioneerib ning kel on tahtmist ja natuke oskusi, siis tema võiks alla laadida ka Windows Service Pack 2 (SP2)`i ja siis selle integreerida oma Win XP installeerimise CD-plaadile, selleks peab olema ka mingi põletamiprogramm jms. On aga ka lihtsam tee, nimelt saab endale tellida tasuta selle Service Pack 2 (SP2) plaadi ja siis kasutada seda kohe pärast Win XP installeerimise lõpetamist, et siis installida endile ka kõik turva -ja muud uuendused/värskendused.
  Ka võib selle SP2'e laadida Internetist algul alla ja siis põletada ta Windows XP enda vahendiga CD-plaadile ja siis hiljem pärast Win XP installimist see SP2 fail kopeerida uuesti kõvakettale ja siis ta käivitada. Sellega me siis installime endile selle värskenduste paketi, kusjuures me ei pea end Internetiga ühendama—seega ohutuse mõttes väga hea...
  Toon siin ära lingid, kust saab selle SP2 kohta täieliku info (miks ta nii tähtis on jms) ja tema allalaadimse või siis tema CD plaadi tellimise info, need dokumendid on minu poolt kirjutatud ja lingid on:
  
  1) SP 2 kohta kogu info ja alapealkirjad;
  2) tema allalaadimine;
  3) tasuta Win XP SP2 CD plaat;
  4) kel on aga kogemata sattunud piraat Windows XP installeerimise CD-plaat, siis saab ta abi selle SP2'e installimiseks siit.
  
  Miks siis ikkagi tuleks seda SP2'te installida kas siis integreerituna ta Win XP installimise CD-plaadile või siis tema eraldi plaadilt kohe pärast XP installimist ja ilma Internetiühenduseta?
  Seda ikka seepärast, et me kindlustame endid enne Internetiühendust kõikide uusimate turvaparandustega ja alles seejärel võime me luua turvalise Internetiühenduse.
  Kuid selle SP2 paketi võib ka hiljem pärast Win XP installimist Internetist alla laadida ja siis ta installeerida, tegema peab aga seda kindlasti!
  Arvesta, et kui Sa teed oma Win XP ümberinstallimist ja isegi ainult parandusinstallimist (Repair Install), siis tuleb Sul uuesti alla laadida kõik uuendused ja värskendused! See kes aga installeerib piraatse päritoluga Win XP, see saab abi selle SP2 hilisemaks allalaadimiseks ja installeerimiseks nendesamade ülevalpool toodud linkide kaudu...
  
  PS! Windows`i värskendamisest saad aga täpsemat nõu ja infot siit ja siit.
  

• Varu endale natuke aega (Win XP installimine võtab kusagil 30-40 min aega) ja muidugi loe see dokument siin enne hoolikalt läbi, kui vaja siis kirjuta tähtsam siit ülesse või siis prindi oluline välja!

I. Win XP puhas installeerimine (clean install)—esimene etapp (tekstifaas/keskkond):

Win XP installeerimise või ümberinstalleerimise parimaks meetodiks on tema installeerimine Win XP installeerimise CD plaadilt alglaadimise kaudu.

1. Pane see Win XP installimise CD plaat oma CD-ROM või siis DVD seadmesse ja käivita oma kompuuter või kui ta töötab, siis tee arvuti ümerlaadimine (restart). Kohe ilmub ekraan, mille ülaääres on kiri: Press any key to boot CD ja vajuta siis kohe (5 sekundi jooksul) oma klaviatuuril tühiklahvi või siis mingit muud suvalist klahvi, vaata allolevat pilti (Juhul kui mõne pisipildi asemel on tühi ristkülik/ruut, siis klõpsa oma brauseriaknas üleval tõõriistaribal nuppu Refresh või Reload):




2. Seejärel ilmub järgmine ekraanipilt:



Nagu siit pidilt näha on, õnnestus kompuutri alglaadimine Win XP installimise CD plaadilt ja tema Setup programm alustas arvuti seadmete konfiguratsiooni kontrollimist.

3. Peaaegu kohe kui algab Win XP enese installeerimine, ilmub selline aken:




Märkus (üldiselt seda ei ole vaja teha): Kui Sa installid esmakordselt Win XP, siis ta püüab esmalt tuvastada, et millist tüüpi BIOS Sinu kompuutril on. Uuemad kompuutrid omavad nn Advanced Configuration and Power (ACPI) võimet. Kahjuks Win XP ei suuda alati tuvastada, et kas kompuutri BIOS omab ACPI võimet ja seega ta ei installi ACPI tuge. Ja veelgi hullem, hiljem, pärast Win XP installeerimist, seda viga parandada ei saa. Selline probleem põhjustab hiljem selle, et Sa ei saa oma kompuutrit normaalselt välja lülitada! Õnneks juhtub sellist olukorda harva! Juhul kui Sul tekib selle väljalülitamisega probleem ja Sa oled kõik muud võimalused läbi proovinud aga abi ei saanud, siis tuleb Sul teha Win XP ümberinstallimine ja tegutseda nii:

Pane oma Win XP installeerimise CD sahtlisse ja käivita kompuuter, siis esimene asi, mida Sa oma ekraanil näed, on ekraani allaäärde ilmuv kiri, mis laseb Sul vajutada klahvi <F6>, et saaks installeerida SCSI või RAID kontrolleri. Seda üldiselt vaja ei lähe, sest kodukasutajad tavaliselt ei oma kompuutris mitut kõvaketast või siis SCSI kallist kasutajaliidest. Seega ei pea Sa seda klahvi F6 vajutama, aga kui Sul oli ülevalpoolnimetatud probleem, siis vajuta kohe klahvi F6 asemel hoopis klahvi <F5>. Seejärel ilmub uus aken menüüga, mis lubab valida vajaliku parameetri, tavaliselt tuleb sealt menüüst valida noolklahvide abil rida Advanced Configuration and Power Interface (ACPI) PC ja vajutada seejärel klahvi <ENTER> ning installi siis oma Windows XP.
Et lõpuks kontrollida kas asi õnnestus, tee pärast Win XP installeerimise lõpetamist oma ekraanil ikoonil My Computer hiire paremklõps ja vali kontekstmenüüst käsk Properties. Ilmuvas aknas ava leht Hardware ja klõpsa ülemises osas asuval Device Manager nupule, järgmises aknas vajuta rea Computer kõrval asuvale ristikesele ja siis pead Sa nägema sellist rida nagu Advanced Configuration and Power Interface (ACPI) PC (NB! Kui Sul aga sellist probleemi ei ole esinenud, siis võib selle rea asemel seal olla ka mingi muu parameeter, näiteks ACPI Uniprotsessor PC).


4. Kui kompuutri initsialiseerimise protsess on lõppenud, siis ilmub aken, kus Sul tuleb valida menüüst esimene parameeter—vajuta selleks klahvi <ENTER>:




5. Nüüd ilmub Windows XP Litsentsi lepinguaken, mida tuntakse rohkem End-User Licence Agreement või siis EULA nime all. Siin võid selle jura lugemata jätta ja kohe vajutada klahvi <F8>. Vaata pilti:




6. See alljärgnev aken ilmub ainult siis, kui Sa kasutad installimiseks aga Win XP upgrade versiooniga installeerimise CD plaati (XP Pro Upgrade CD mis on odavam) ja Sinu kõvaketas on tühi, siis ilmub järgmine aken:




Sel juhul pead Sa nüüd oma CD ROM sahtlisse panema mingi vanema versiooniga Windows'i installeerimise CD plaadi, et saadaks siis kontrollida tema olemasolu. Seejärel palutakse Sul jälle panna tagasi see upgrade CD plaat, et installeerimist jätkata, vastasel juhul Sa antud akent ei näe.
Kui Sa kasutad upgrade versiooni, siis sobib Win XP puhta installeerimise ettenäitamiseks üks järgnevatest Windowsitest: Win NT3.51, 4.0, 2000, Win 95, 98, Me. (Mnjah, hea vahend oma piraat Windows 98x või 2000 uuendamiseks ja "legaliseerimiseks"!?).
Kui sul aga on uuendamise ajal oma kõvakettal mingi Windows'i vanem versioon alles, siis uuendada saab ainult Win 98x ja Win 2000 opsüsteeme, st nad uuendada kuni Win XP-ni.


6a) Järgmine aken ilmub samuti ainult siis, kui Sinu kõvakettale on juba Windows XP versioon installitud, st ketas ei ole tühi ja Sulle pakutakse tema parandamist. Kui Sa soovid teha oma kõvaketta puhtaks ja installida sinna oma värske Win XP, siis vajuta seal klahvi <Esc> (st ära teda paranda: nn repair) ja kogu lugu:




7. Ilmub järgmine aken (pilt tuleb allpool pärast seda pikemat osa), kus loetletakse ülesse kõik kõvakettal olevad partitsioonid (partitions) ja ka mittejaotatud ruum (un-partitioned space). Kui Sinu kõvaketas on uus või eelnevalt tühjaks tehtud, siis kuvatakse seal ainult jaotamata kettaruum (un-partitioned space), sest muud ju seal ei saagi olla—seda näidatakse ka alltuleval pildil.
Loe edaspidisest tegutsemisest siis antud pildist allpool tulevatest juhistest, alates alapealkirjast: "Mida need partitsioonid tähendavad?"...).
Kui Sul aga ei ole kõvaketas tühi, siis kuvatakse ka muud partitsioonid, sel juhul kasuta oma noolklahve ja liigu sinna kuhu soovid luua uue partitsiooni (partition'i). Vajuta klahvi <D>, et kustutada olemasolev partitsioon (siis hävitatakse seal ka kõvakettal olevad andmed!) või vajuta siis klahvi <C>, et luua uus partitsioon mittejaotatud osas. Kui Sa vajutad klahvi <D>, et kustutada olemasolevat partitsiooni, siis pead Sa seejärel vajutama klahvi < L > (või kui tegemist on süsteemipartitsiooniga - seal asub Windows'i opsüsteem - vajutama <ENTER> ja siis alles vajutama < L >), et kinnitada oma partitsiooni kustutamist. Korda neid samme iga oma olemasoleva partitsiooni tarbeks, mida sa soovid kustutada (või ümber paigutada), et luua uus partitsioon. Kui kõik vajalikud partitsioonid on kustutatud, siis võid Sa valida noolklahvidega allesjäänud mittejaotatud ruumi ja vajutada klahvi <C>, et luua uued partitsioonid.

Märkus: Kui Sa soovid luua uue partitsiooni sinna kus vähemalt üks partitsioon juba on, siis pead Sa esmalt kustutama olemasoleva partitsiooni või partitsioonid ja alles seejärel looma sinna uue partitsiooni. Tipi uue partitsiooni tarbeks tema soovitud suurus megabaitides (MB) ja vajuta klahvi <ENTER>.
Alternatiivina võid Sa vajutada ka kohe klahvi <ENTER>, et luua kogu olemasolevast kättesaadavast ruumist üksainus suur partitsioon (aga seda ma ei soovita loe nendest partitsioonidest altpoolt!).

NB! SEEGA KUI SA EI VIITSI KOHE ALLPOOL JÄRGNEVAT PIKEMAT JURA LUGEDA VÕI SEE TUNDUB SULLE LIIGA ARUSAAMATU JA KUI SA INSTALLEERID OMA WINDOWS XP UUELE VÕI PUHASTATUD KÕVAKETTALE VÕI SIIS OMA VANA WIN XP ASEMELE, SIIS VAJUTA JÄRGMISES AKNAS KLAHVI <ENTER> NING LOE SIIS EDASI ALATES PUNKTIST Nr 9 või vajuta siia!

Antud aknas (vaata kohe altpoolt pilti) on siis näha, et kõvaketas on uus või siis puhastatud ja tal ei ole veel ühtegi partitsiooni loodud:




Kui Sa vajutad nüüd klahvi <ENTER>, siis sellega luuakse Sinu kõvakettale ainult üks partitsioon . Näiteks aga kui Sinu kõvakettal on vana Win XP, siis installitakse uus XP tema asemele. Juhul kui Sinu vanal kettal oli ka muid partitsioone, siis jäetakse need puutumata (kontrolli sel puhul enne <ENTER> klahvile vajutamist, et märgistatud oleks ikka see C: partitsioon/ketas, kui see nii ei ole, siis liigu sinna reale oma noolklahviga ja alles siis vajuta ENTER). Siiski ilmub enne veel üks kinnitusaken, kus vajuta lihtsalt klahvi <C> ja loe siis edasi punktist nr 9 (siit).

Kui Sa aga oled valmis oma kõvakettale ka lisapartitsioone looma, siis loeme siit edasi.

Vaatleme siis selle klahvi <D> kasutamist ja seda klahvi võib kasutada kas siis antud uue või siis eelnevalt puhastatud partitsioonideta ketta (seesama pilt mis oli ülevalpool kui ka siin kohe allpool) kui ka vana ketta puhul, milles on juba olemasolev operatsioonisüsteem ja partitsioon/partitsioonid (kas siis üksainus või siis mitu partitsiooni). Partitsioonidest ning formaatimisest (vormindamisest) tuleb juttu allpool, kui soovid kohe sinna minna, siis vajuta siia (aga et saada ülevaadet nendest partitsioonidest, siis loe siit edasi ja Sa jõuad nii või naa ka endale vajaliku kohani...):




Mida need partitsioonid tähendavad?

Partitsioon (Partition) on kõvaketta üks osa või sektsioon või regioon, kuigi see on natuke eksitav selgitus, sest ta annab mõista, et nagu oleks partitsioon väiksem kui 100% kõvaketast. Jah, ta võib olla küll väiksem aga võib seda ka mitte olla. Seega oleks õigem partitsiooni defineerida kui mingit mahtu või välja tervest kõvaketta ruumist ja tema suuruseks võib siis olla kas 1 kuni 100% kettaruumist.
Partitsioonidel võib olla palju tüüpe (olenevalt Sinu süsteemi tüübist ja installeeritud opsüsteemist), aga kuna praegu on tegemist Win XP-ga, siis on tegemist Primary (pea/põhi) ja Extended (laiendatud) tüüpidega. Mõnikord kutsutakse seda teist tüüpi (extended) ka loogilisteks/virtuaalseteks ketasteks.

Primary Partition—teda kasutatakse operatsioonisüsteemi käivitamiseks, st temasse installeeritaksegi opsüsteem (momendil siis Win XP), kuigi me võime luua ja kasutada primary partitsiooni ka ilma opsüsteemita. Ühele baaskettale võib luua maksimaalselt kuni 4 primary partition'i, aga kõvaketas võib eksisteerida ka ilma nendeta (näiteks kui Sul on mitu füüsilist kõvaketast).
Extended Partition—seda partitsiooni võib jagada omakorda loogilisteks ketasteks. Sellisele partitsioonile ei omistata kettatähist (st mingit tähte) ja teda ka ei formaadita/vormindata, ta on seega põhiliselt loogiliste ketaste hoidmiseks (konteineriks) ja need loogilised kettad saavad siis igaüks oma kettatähise ning nad ka formaaditakse ('format' - ümbervormindamine/formaatimine).
Loogiline ketas (Logical Drive)—tema luuakse extended partitsiooni sisse ja neid võib luua seal piiramatus koguses sõltuvalt Sinu kõvaketta mahust ning kättesaadavatest kettatähiste hulgast. Iga loogiline ketas formaaditakse/vormindatakse ja talle antakse ka vastav kettatähis.

Üks partitsioon või siis mitu partitsiooni?

Loomulikult saab Win XP'd jooksutada kõvakettal, millel on ainult üksainus partitsioon (partition). Seega kui Sul ei ole just suuremahulist ketast ja Sa ei viitsi nende partitsioonidega jännata, siis ära loogi mingeid lisapartitsioone vaid tee nii nagu me siin punktis nr 7 algul tegimegi (vaata eelmist pilti). Kuid siiski oleks parem luua mitu partitsiooni ja selle eelised on:

a) Partitsioonid lubavad meil selgelt üksteisest eraldada opsüsteemi, andmed ja programmifailid; näiteks kui Sul asuvad kõik failid ühesainsas partitsioonis (C: partitsioonis) ja kui Sinu süsteem peaks kokku jooksma või teeb seal mingi viirus puhta töö, siis hävivad korraga kõik Sinu andmed;
b) Mitu partitsiooni lubavad Sul arhiveerida olulised andmed ja programmid Sinu kõvakettale eraldi partitsioonidesse (näiteks D: loogilisele kettale);
c) Partitsioonid lubavad kõvaketast kasutada palju efektiivsemalt (väiksemad partitsioonid kasutavad ka väiksema mahuga klastreid milledes hoitakse faile kõvakettal ja töö muutub kiiremaks);
d) Kõvaketast saab ka paremini hooldada (näiteks kõvaketta defragmenteerimise osas);
e) Partitsioon lubavad palju paremini organiseerida ka Sinu faile ja kaustu (näiteks Sa võid oma programme hoida D: loogilisel kettal, pilte ja mängusid E: loogilisel kettal, videoklippe aga F: loogilisel kettal... Siiski, kes tegeleb usinalt filmidega, siis filme tuleks salvestada ainult eraldi füüsilisele kettale, kus ei ole partitsioone.);
f) Me võime ühele kõvakettale installeerida isegi mitu erinevat operatsioonisüsteemi ja igaühe neist installime omaenese eraldi partitsiooni;
g) Ja lõpuks teeb see partitsioneerimine ka meie süsteemi palju stabiilsemaks.


8. Nüüd olles selle eelneva pika jura läbi lugenud, tekkis Sul võib olla soov ikkagi oma kõvakettale need partitsioonid luua. Et seda teha, selleks mine tagasi sinna punkti nr 7 algusesse ja vaata veelkord seda pilti seal (siin).
Seekord ära Sa vajuta seal klahvi <ENTER> vaid vajuta hoopis klahvi <C> ja seepeale avatakse järgmine ekraan:




Siia tipi siis oma soovitud partitsiooni suurus megabaitides (MB, 1GB=1000 MB`i), oletame, et Sul on 40 GB`ne kõvaketas, siis võid talle luua näiteks kolm partitsiooni: C: kettale 5 GB, D: kettale 15 GB ja E: kettale 20 GB—need arvud on siin täiesti suvalised.
C: kettale installitakse üldjuhul opsüsteem ja seega vaatame, et tema loomise käigus oleks seal vähemalt 1,5 GB vaba ruumi, aga lisame veel mõned gigabaidid, sest osa programme installitakse vaikimisi sinna kettale/partitsiooni ja sinna lähevad ka draiverid jms;
C: partitsioon saab siis olema peapartitsiooniks (Primary Partition) ja Extended Partition sisaldab endas D: ning E: loogilisi kettaid.
Meie aga jätkame oma näiteks võetud kõvakettaga, mille maht on 16379 MB (ehk ligi 16,5 GB). Seega vastavalt antud näitele olen ma sinna eelmisse ekraanipilti sisestanud arvu 5000 ja seejärel vajutame klahvi ENTER.
Nüüd jõuad Sa eelmisse aknasse tagasi, kus näidatakse ära Sinu loodud partitsiooni suurus ja ka partitsioneerimata (jaotamata) kettaosa maht. Seal on C: partitsioon defineeritud kui Partition 1 ja tema mahuks on pandud 4997MB, miks see arv ei ole täpne, st meie poolt eelmises aknas sisestatud 5000, ei kuulu antud artiklis lahkamiseks aga kõik on õige ja asi töötab:




(NB! See näide jätkub pärast siinjärgneva osa "Kõvaketta puhastamine ja formaatimine (vormindamine)" lõppemist või mine kohe sinna, vajuta siin!)

Kõvaketta puhastamine ja formaatimine (vormindamine). KELLEL ON AGA OMA KÕVAKETAS UUS VÕI SIIS TÜHI, NEED VÕIVAD KOHE JÄTKATA sealt.

Kui Sinu kõvaketas ei ole tühi ja selles asub vigane Win XP (või mingi muu Windows), mida Sa soovid asendada oma värske Win XP-ga, siis ilmub järgmine ekraan:




Ülemises aknas vajuta klahvi <ESC>, et minna edasi oma Win XP installimisega ja seejärel ilmub järgmine ekraan:




Sa võid siin aknas lihtsalt vajutada klahvi <ENTER> ja seejärel installitakse Win XP samasse partitsiooni, kus oli ka eelmine Windows. Kui Sa aga soovid luua uued partitsioonid, siis tuleb vajutada algul klahvi <D> ja kustutada sellega vana partitsioon (või siis mitu partitsiooni) ning seejärel klahvi <C>, et luua uued partitsioonid.
Aga võib ilmuda ka hoopis selline ekraanipilt ja seda sel juhul kui Sinu kõvakettal on varem loodud mitu partitsiooni:




Oletame, et Sa vajutasid selle kõvaketta puhul, kus oli varem loodud ainult üks partitsioon (vaata üleeelmist pilti), kohe ENTER klahvi ja seejärel ilmub kinnitusaken installimise jätkamiseks, vajuta sel puhul klahvile <C>, vaata pilti:




Aga suurema kõvaketta puhul tuleks ikkagi luua mitu partitsiooni ja oma Win XP installida NTFS failisüsteemi ja C: partitsiooni (ehk siis Primary partition'i—C: kettale); Et teada saada kuidas neid partitsioone luua ja mida nad tähendavad, siis loe siit altpoolt edasi ja ka ülaltpoolt alates alapealkirjast "Mida need partitsioonid tähendavad?" - või vajuta siia!

Seega, kui Sul ei ole kõvaketas tühi, siis kuvatakse ka muud partitsioonid, sel juhul kasuta oma oma noolklahve ja liigu sinna kuhu soovid luua uue partitsiooni (partition). Vajuta klahvi <D>, et kustutada olemasolev partitsioon (siis hävitatakse seal ka kõvakettal olevad andmed!) või vajuta siis klahvi <C>, et luua uus partitsioon kõvaketta veel mittejaotatud osas. Kui Sa vajutad klahvi <D>, et kustutada olemasolevat partitsiooni, siis pead Sa seejärel vajutama klahvi < L > (või kui tegemist on süsteemipartitsiooniga—seal asub Windows'i opsüsteem—vajutama <ENTER> ja siis alles vajutama < L >), et kinnitada oma partitsiooni kustutamist. Korda neid samme iga oma olemasoleva partitsiooni tarbeks, mida sa soovid kustutada (või ümber paigutada), et luua uus partitsioon. Kui kõik vajalikud partitsioonid on kustutatud, siis võid Sa valida noolklahvidega allesjäänud mittejaotatud ruumi ja vajutada klahvi <C>, et luua uued partitsioonid.

Märkus: Kui Sa soovid luua uue partitsiooni sinna kus vähemalt üks partitsioon juba on, siis pead Sa esmalt kustutama olemasoleva partitsiooni või partitsioonid ja alles siis looma sinna uue partitsiooni. Tipi uue partitsiooni jaoks tema soovitud suurus megabaitides (MB) ja vajuta klahvi <ENTER>. Alternatiivina võid Sa vajutada ka kohe klahvi <ENTER>, et luua kogu olemasolevast kättesaadavast ruumist üksainus suur partitsioon (aga seda ma ei soovita loe nendest partitsioonidest ülaltpoolt!).
Nüüd kui Sa oled valmis ja soovid Win XP installimist jätkata, siis liigu noolklahvidega sinna partitsiooni (tavaliselt C: partitsioon) ja vajuta klahvi <ENTER>.

 

---

NB! Juhul kui aga partitsiooni kustutamise peale peaks ilmuma selline sõnum, et kustutatav partitsioon sisaldab installeerimisfaile ja partitsiooni ei saa kõrvaldada, siis võid kasutada kolme moodust selle probleemi lahendamiseks:

a) Lae oma kompuuter uuesti Win XP installimise CD plaadilt ja mine siis Recovery Console'sse, kuidas seda täpselt teha sellest loe siit!
Kui Sa oled juba Recovery Console's (Taastamiskonsoolis), siis saad Sa oma kõvaketta puhastada ja formaatida (ümber vormindada) nii Fat32 kui NTFS failisüsteemi puhul:

• tipi käsureale käsk Map ja vajuta <ENTER> klahvile;
• nüüd kirjuta endale ülesse sihtketta, mida Sa soovid formateerida, kettatähis (st tähesümbol);
• tipi käsureale format x: /fs:fat32 võis siis format x: /fs:ntfs ja vajuta klahvi <ENTER>;
  x:`i asemele tipi siis oma formaaditava ketta/partitsiooni tähis (täht).
  
  NB! x: ja temale järgneva / sümboli vahele tuleb panna tühiklahv!

• tipi Y, et kinnitada oma valikut ja siis tipi exite + <ENTER>, et teha konpuutri ümberlaadimine;
• PS! Et vaadata teisi formaatimise käske, selleks tipi käsureale format /? ja vajuta <ENTER>.

 

b) Kui Sinu kõvakettal asuv Win XP kasutab NTFS failisüsteemi, siis tuleb see eemaldada, et ketast võiks seejärel formateerida ja selleks võib peale selle ülalpool vaadatud Recovery Console asemel kasutada ka olemasolevat Win 98 Startup disketti (laadimisdisketti) või siis Windows XP Setup Boot Disks (Win XP laadimisdiskettide komplekti, eelpool oli sellest juttu):

• tee kompuutri ümberlaadimine selle Win 98 laadimisdisketi abil;
• tipi käsureale käsk fdisk.exe ja vajuta klahvi ENTER;
• vajuta klahvi Y, et kinnitada suurte ketaste tuge ja vajuta ENTER;
• sisesta number 3, et valida parameeter "Delete partition or Logical Dos Drive" ja vajuta seejärel klahvi Esc, et minna tagasi menüüsse;
• tipi number 4, et valida parameeter "Delete Non-DOS Partition" ja vajuta ENTER. Seejärel vajuta klahvi Esc, et minna tagasi menüüsse;
• tee jälle selle laadismisdisketiga ümberlaadimine ja lae uuesti fdisk;
• ütle jälle jah (Y), et toetada suuri kettaid;
• sisesta nr 1 ja vajuta klahvi <ESC>, et minna tagasi menüüse;
• järgmises aknas sisesta kas siis Y või N olenevalt Sinu soovidest...;
• seejärel vali suurus ja tee ümberlaadimine;
• kui Sa soovid installeerida mingit teist opsüsteemi, siis tipi pärast ümberlaadimist käsureale format x:, kus x on formaaditava (vormindatava) draivi/partitsiooni tähis;
• kui Sa aga soovid teha Win XP puhast installeerimist, siis pärast suuruse määramist, tee ümberlaadimine, eemalda laadimisdiskett disketisisendi sahtlist ja pane Win XP installimise CD plaat CD ROM sahtlisse ja tee jälle kompuutri restart.

c) Kui Sinu kõvakettal asuv vana Win XP kasutab Fat32 failisüsteemi:

• tee kompuutri laadimine või restart Win 98/ME laadimisdisketilt;
• tipi käsureale käsk format x:, kus x on formateeritava ketta/partitsiooni tähiseks.

Nüüd jätka punktist nr 9 (või vajuta siia).

---

 

Läheme nüüd oma näitega edasi: Kui Sa lõpetad selles näites toodud kõvaketta partitsioonide loomise ja vajutad klahvi <ENTER>, siis installeeritakse Win XP sinna ainsasse märgistatud C: partition'i ja järgmisel pildil näed Sa selle partitsioneerimisskeemi tulemust:




Kuna antud jaotamisskeem on aga väga lihtne ja mitte just kõige parem, siis loome enda kõvakettale veel mõned partitsioonid. Antud partitsioneerimise tähtsaimaks näitajaks on see, et me lõime ainult ühe partitsiooni ja terve meie kõvaketas on paigutatud selles C: partitsiooni jättes jaotamata ossa 11,2 GB. Me võime ka hiljem, pärast Win XP installimist, selle ülejäänud vaba ruumi (11,2 GB) ära jaotada.
Kuid, et mitte hiljem aega raisata ja pealegi vajab ka see hilisem partitsioonide loomine tsipa teadmisi, siis loome kohe siin need lisapartitsioonid. Selleks meenuta üleeelmist ekraanipilti ja liigume seal noolklahviga allapoole sellele Unpartitioned space reale ning vajutame seejärel klahvi <ENTER> asemel jälle klahvi <C>. Siis tipi jällegi uue partition'i tarbeks soovitud arv MB'des ja vajuta klahvi <ENTER>. Korda neid samme seni kuni kõik Sinu partitsioonid on loodud ja kõvaketta partitsioneerimata ruum saab otsa aga me võime osa jaotamata ruumi ka alles jätta, et seda siis hiljem Windows'is eneses kasutada uute vajalike partitsioonide loomiseks.
Allolevalt pildilt on näha, et ma loosin veel kaks loogilist ketast (E: ja F:) ja seal jäi veel alles 4377MB partitsioneerimata kõvaketta ruumi (Unpartitioned Space):




Sellest punktist lõpetame, märgistame noolklahviga C:partitsiooni ja vajutame klahvi <ENTER>, et saaksime Win XP installimist jätkata. Vaata veel järgmisest pildist lõplikku antud partitsioneerimisskeemi tulemust:




Siin on siis Win XP installitud Primary partition'i ehk siis C: kettale. Kui Sa hiljem avad oma installeeritud Win XP`s töölaual 2x hiireklõpsuga akna My Computer akna, siis näed Sa seal C:, E: ja F: kettaid + veel oma CD/DVD kettaseadmeid.
Toon veel ühe näite 120-GB mahuga kõvakettast, millele on juba partitsioonid loodud:




Antud kõvaketas on jagatud osadeks sellise programmi nagu Partition Magic abil.


Märkus: Teatavasti saame me oma kõvaketast partitsioneerida nii Win XP installeerimise ajal kui ka hiljem Windows'i omaenese vahenditega. Siiski on alati parem see jagamine teha ära juba installeerimise käigus, sest hiljem on Win XP enese vahenditaga seda raskem teha ja osa andmeid võib kaduma minna, pealegi C: (tavaliselt on selles meie Win XP ja see partitsioon on Primary partition) partitsiooni ei saa me nagunii muuta...
Kuid on olemas ka eraldi programme kõvaketaste partitsioneerimiseks ja formaatimiseks (ümbervormindamiseks) , üks parimaid nendest on seesama Partition Magic ja tema abil saab seda tööd nii teha, et andmed ei lähe kaduma. Miinuseks on see, et ta on tasuline...
Nagu sellest eelmisest pildist näeme, sisaldab too kõvaketas kolme NTFS partitsiooni (partitions) ja kõvaketta mahuks on 120-GB (tänapäeval üsna tavalise suurusega). Seega see kõvaketas sisaldab:

• Ühte Primary partition'i [tähisega D_drive] ja

• Kahte Loogilist ketast (Logical DOS drives) [kettatähistega J_drive & K_drive], mis on siis ühesainsa Extended partition'i sees [ümbritsetud helesinise raamiga ].
Kollased alad sisaldavad andmeid; valged alad esitavad vaba ruumi kõvakettal...

 

Jätkame nüüd aga oma Win XP installeerimist. Me olime eelmistes akendes oma partitsioonid juba loonud (või siis seda mitte teinud) ja märgistame nüüd lõpuks C: partitsiooni ning vajutasime klahvi <ENTER>.
.


9. Ilmub aken, kus saad valida failisüsteemi, vali NTFS failisüsteem ja minu poolt alloleval pildil valitud parameeter:




10. Olles valinud failisüsteemi, ilmub võib olla veel üks aken, mis palub Sul selle XP Pro Upgrade CD plaadi panna CD ROM seadme sahtlisse (juhul kui Sul selleks vajadus on ja Sa hakkasid teostama upgrade't), vajuta klahvi ENTER:




11. Nüüd hakatakse Sinu kõvaketast formaatima (ümber vormindma):




12. Seejärel kopeeritakse Win XP Installimise CD plaadilt failid Sinu kõvaketta Windows'i kausta (aadressiga C:\Windows):




13. Korraks ilmub ka Windows XP konfiguratsiooni initsialiseerimise aken:




14. Ilmub aken punase liikuva progressribaga, mis teatab, et 15 sekundi pärast tehakse süsteemi ümberlaadimine, kui Sul on kiire, siis vajuta klahvi <ENTER> ja restart tehakse kohe. Kui Sul oli pandud diskett oma disketiseadmesse, siis eemalda ta sealt. Sellega lõpeb Windows XP installeerimise tekstiosa ja minnakse üle tema installimise graafilisse kasutaja kasutajaliidesesse (GUI keskkonda):



15. NB! Veelkord ilmub ekraan, mille ülaääres on jälle kiri "Press any Key to Reboot", SIIN AGA ÄRA VAJUTA ÜHTEGI KLAHVI !!!
Kui aga CD plaat laetakse ikkagi ümber, siis eemalda oma Win XP CD plaat sahtlist ja tee käsitsi kompuutri ümberlaadimine:

Ülesse

Et minna edasi Windows XP installeerimise teise etappi (tema graafilisse keskkonda/faasi), kliki siia!

 

Mine edasi Win XP installimise graafilisse keskkonda >>