Esimesi märke tõu ajaloost võib kohata juba XVI sajandist, mil piiskop John Leslie poolt 1561.a. kirja pandud kroonikas mainitakse Shotimaal nähtud koeri, kes paistsid silma oma madala kuid võimsa kehaga. Aastast 1833 on säilinud kirjeldus kahest terjeritõust - karmikarvalisest "shotlasest" ja siledakarvalisest "inglasest". Neist esimene oli madal, 30-35 sm kõrgune. Tal oli võimas ja lihaseline rindmik, lühikesed kuid tugevad jalad ja keha suhtes ebaproportsionaalselt suur pea. Värvus varieerus kirjust mustani. Sellest algainesest ongi tänaseks aretustöö tulemusel välja kujunenud shoti terjerid, cairnterjerid, west-highland white terjerid ja yorkshiri terjerid.

"Shotlaste" sugupuu

Ch. Alister`i võib täiesti põhjendatult lugeda "shotlaste " esiisaks, kuna enamus kaasaegseid emasliine põlvneb Alister`ist ja see kehtib muide täiel määral ka meie tänaste karvaste sõprade kohta!
 
 

          
                    Albourne Annie Laurie                                                   Ch. Alister
 

         
                    Ch. Heather Necessity                                        Ch. Dundee

Tshempionid.
vasakult: Ch. Heather Fashion Hint, Ch. Heather Ambition, Ch. Heather Realisation, Ch. Heather Beau Ideal, CH. Sandheys Steady Lad & Ch. Heather Necessity.

Tshempionid
vasakult: Ch. Huntley Daisy, CH. Seafield Blossom, Ch. Charter Laddie, Ch. Bayning Kiss & Ch. Bonaccord Nora.

Aastali 1880 - 1890 oli tõu aretus algfaasis. Koerad, kes esinesid näitustel, olid lihaselised, võimsad, laia ja tugeva kaela ja ülitugevate lõugadega. Karv oli väga karm ja järgis keha kontuure. Trimmingut ei teostatud.

Sajandivahetusel oli "shotlane" väike kuid aktraktiivne koer, kiire liikumisega väsimatu kaevaja, tüüpiline urukoer keda võis tõsta ühe käega kaelast hoides. Populaarsed olid kerged, kuni 9 kg kaaluvad koerad. Trimmingut teostati vähesel määral ja seda eranditult "nimetissõrm ja pöial"meetodil, seega vaid käsitsi kitkudes

Shoti terjerite uus standard sai alguse umbes 1929 -30 aastail. Selleks ajaks oli tõug saavutanud võrdlemisi tänapäevase välimuse, pikenenud olid pea ja kael, lühenenud aga selg. Ringis hakati koeri demonstreerima peast ja sabast hoides, koerte lubatud kaal suurenes 9,5 kilogrammini (tänapäeval <10,4 kg). English Kennel Club kiitis heaks trimmimise ka lõikavate vahenditega.

Tänapäeva "shotlasi" sobis kõige paremini iseloomustama meie põhjanaabrite uhkus - Soome kõigi aegade edukaim näitustevõitja Ch. Raijai Yves St. Laurent (omanik Raili Suono).

Lõpetuseks veel 10 põhjust, miks "shotlased" lihtsalt on parimad:

1. "Shotlane" on armastusväärne.
2. "Shotlane" on lojaalne kaaslane.
3. "Shotlane" on alati reibas.
4. "Shotlane" on väga mugava suurusega.
5. "Shotlane"on üle mõistuse väle.
6. "Shotlane" on suurepärane tekiraskus.
7. "Shotlane" on ürgne jahipidaja.
8. "Shotlane" on isemõtleja.
9. "Shotlane on vastupandamatu.
10. "Shotlane" on "shotlane"!!!
 

Kasutatud materjalid:

1. AH & SP. Skotin sukupuu. SKOTTI. Suomen skotlanninterrierikerhon julkaisu Nr. 4-1985.
2. Matti Viskari. Joonistused Albourne Annie Laurie`st ja Ch. Alister`ist.
3. Dorothy S. Caspersz. Kuinka skotlanninterrieri luotiin. SKOTTI Nr. 1-1997